Harilik rass (aedrass)

Harilik rass (Cynoglossum officinale) on kaheaastane rohttaim, mis kasvatab esimesel aastal juurmistest lehtedest leheroseti. Järgmisel suvel kasvab taimel 40–80 cm kõrgune tugev hästilehistunud vars. Lehed on suured, laienevalt ovaalsed, ülemised lehed kitsamad. Punavioletsed, karikakujulised õied moodustavad ladvas õisiku. Õitseb juunis– juulis.
Rassi vili pähklike on üleni kaetud pisikeste ankrutaoliste karvaste ogadega, mis kergesti igale poole kinni jäävad ja mida on raske eemaldada. Taim on mürgine.
1,0 g = 40 seemet.

Kuidas taime tõrjevahendina kasutada?
Esimesel kasvuaastal saame kasutada rassi lehti, millel on üsna ebameeldiv lõhn. Peenekslõigatud lehti topitakse muttide ja vesirottide käikudesse. Kindlasti tuleb selle töö juures kasutada kummikindaid. Tundlikumad inimesed võiksid kasutada ka respiraatorit. Oma kogemuse põhjal võin öelda, et pooletunnine mutikäikude "töötlemine" rassiga võttis nina limaskestad nii kõvasti kipitama, nagu oleks nina seestpoolt kõrvetada saanud, hilisemast aevastamisest rääkimata.
Käikusid, kuhu on pandud rassilehti, närilised tavaliselt enam ei kasuta. Uusi käikusid rassiga järjest töödeldes saame tüütud külalised aiast välja tõrjuda.
Värsket rassi on soovitatud tuua hiiretõrjeks ka majja. Siin peaks aga jälgima, et inimesed ei hingaks hiirte jaoks mõeldud lõhna endale sisse. Teisel kasvuaastal rass õitseb ja viljub.
Seemet saab rohkesti – kümnekonna korraliku taime kohta olen saanud pesukausitäie seemet. Ka seemne koristamisel tuleb kasutada kummikindaid. Seemetki tuleb panna käikudesse (pihutäis korraga). Kui rassi seeme satub muti või vesiroti kasukasse, siis ei saa loom seda sealt enam kätte ja ta hukkub. Taimes sisalduva alkaloidi tsünoglossofiini toimet on võrreldud kuraare toimega. Et tegemist on üldiselt mürgise taimega, siis rassi kasvatades tuleks valida selline koht, kus lapsed ei satuks teda näppima. Tuttavad kassid ja koerad on senini rassiga kohtumist ise osanud vältida.
1,0 g = 64 seemet.

* Rassi seemned jagunevad valmimisel teravate ogadega kaetud pähklikesteks, mis haakuvad väga hästi riiete külge. Õitseb mai lõpust augustini. Kõikidel taime osadel on hiirtele vastumeelne lõhn. Igas aias on soovitav kasvatada 1-2 põõsast rassi. Selleks võib taime kuskilt tee äärest välja kaevata ja aianurka, kus on piisavalt päikest, istutada. Aed-rass kasvab rikkalikult ja kaua, hoolduse suhtes vähenõudlik. Vajadusel saab teda kergesti seemnetest paljundada – kas siis varakevadel või talve alla.
Ravimtaimena on rassil tugev valuvastane ja parandav toime murdude, põletike, artriitide ja reuma puhul. Raviks sobivad nii värsked kui kuivatatud lehed, mis hautatakse keevas vees, keeratakse marli sisse ja pannakse siis haigele kohale.
Rass on mürgine! Tema lehti, keedust, tõmmist ei tohi mingil juhul suhu võtta, pärast nende valmistamist tuleb hoolikalt käsi pesta. Rassi lehtedest ja okstest tehtud keedus on hea vahend täide ja röövikute vastu. Tõmmise valmistamiseks tuleb 300 g lehti valada üle ämbritäie veega, lasta keema minna ja seejärel jahutada. Sellele võib lisada veel tüki majapidamisseepi. Rassil on veel üks ebatavaline ja kasulik omadus – ta suudab tõrjuda putukaid ja närilisi. Hiired ja rotid ei talu tema lõhna, seda omadust kasutatai varem taludes, pritsides seinu ja põrandaid rassi leotisega. Ka tänapäeval kasutavad mõned aiapidajad viljapuude kaitsmiseks näriliste eest peenestatud rassi lehti, juuri ja varsi, mida puistatakse esimese lume järel maapinnale. Võib kasutada ka rassi tõmmist 2-3 ruutmeetrisel alal.

Eng.: Hound's tongue, dog's tongue, gypsyflower. Suom.: Koirankieli, rohtokoirankieli. Sven.: Hundtunga.